KONTSERTIDE AJAKAVA
31.03.2023 – 21.04.2023
Vene Teater, Tallinn, Eesti
Muusikalavastus kahes vaatuses
Eliza Doolittle – Elina Nechayeva
Etendustel on sünkroontõlge eesti keelde.
Muusika – Frederick Loewe
„Minu veetlev leedi“ on üks maailma kuulsamaid muusikale. Imeline muusika, uskumatult kaunis koreograafia, vaimukad dialoogid ning kaasakiskuv süžee moodustavad üheskoos nauditava ning unustamatu lavaloo, mille elegantsete ja kütkestavate peategelastega soovib publik ühe uuesti ja uuesti kohtuda.
„Bernard Shaw näidendil „Pygmalion“ põhineva muusikali autorid Alan Jay Lerner (libretto autor) ja helilooja Frederick Loewe jutustavad publikule erakordselt heasüdamliku, kohati väga naljaka, õrna ja tundliku loo armastusest, hasardist ja inglise keelest.
Noore lilleneiu Eliza Doolittle juhuslik kohtumine foneetikaprofessori Henry Higginsi ning lingvisti ja erusõjaväelase kolonel Pickeringiga kutsub ellu ühe ootamatu eksperimendi: professor Higgins lubab oma sõbrale kolonelile tõestada, et Londoni alamklassist pärit vaene lilleneiu on võimalik poole aastaga õpetada hertsoginnaga võrdseks suurilma daamiks. Selleks on vaja koknit kõnelev lilleneiu õpetada rääkima kõrgklassi inglise keelt. Professor lubab selle ülesande täita poole aastaga. Ta teeb kolonelile ettepaneku sõlmida kihlvedu selle peale, et poole aasta pärast on Eliza Doolittle’st saanud noor daam, kelle kõnelemist kuulates ei suuda keegi uskuda, et tegemist on lihtrahva seast pärit harimatu lilleneiuga. Kolonel nõustub kihlveoga ning soostub isegi tasuma lilleneiu koolituskulud. Eliza omalt poolt on igati nõus kõnetunde võtma, sest ta unistab töökohast lillepoes. Keegi neist kolmest ei aima kui palju ootamatusi, üllatusi, kannatusi ja kahetsusi see kummaline kihlvedu endaga kaasa toob.
Piletid: Piletilevi müügipunktides üle Eesti ja piletilevi.ee
Korraldaja: Vene Teater SA
06.04.2023 | 19:00
Rahvusooper Estonia, Tallinn, Eesti
Hector Crémieux’ ja Ludovic Halévy libretto
Eyridike – Elina Nechayeva
Muusikajuht: Arvo Volmer
Dirigent: Kaspar Mänd
Lavastaja: Liis Kolle
Dekoratsioonikunstnik: Jaagup Roomet
Kostüümikunstnik: Reili Evart
Valguskunstnik: René Liivamägi
Koreograaf: Dmitri Harchenko
Eesti keeles, eesti- ja ingliskeelsete subtiitritega
Kestus 2 h 35 min, üks vaheaeg
Offenbachi rütmikas ja fantaasiarikas muusika koos lauludega, mis võiksid tänapäevalgi seljatada kõik Eurovisiooni hitid, teksti autorite Hector Crémieux’ ja Ludovic Halévy vaimukus ning puändirikkus ning võimalus pakkuda publikule nauditavat vaatemängu on pannud operetti „Orpheus põrgus“ ikka ja jälle kavva võtma.
Kes on see pagana Orpheus ja miks mind peaks huvitama see, mida ta põrgus tegi või ei teinud ja kuidas ta sinna üldse sattus? Samas, põrgu on ju omamoodi huvitav, koht, kus tõenäoliselt keegi teatrikülastajatest pole käinud. Miks siis mitte pakkuda sellest salapärasest pahelise kuulsusega paigast muusikalist ja mängulist versiooni, mille puhul lugupeetud publikul pole mugavalt toolis istudes vaja karta mulisevasse katlasse viskamist.
Lugu iseenesest on lihtne ja ainult pisut üleloomulik: oma laulu ja lüüramänguga kõiki lummanud müütilisest Orpheusest on saanud viiuliprofessor, kes kaotab oma naise Eurydike õnnetuse läbi ning läheb teda jumalatelt tagasi nõudma. Ainult et Offenbachil ta ei tee seda vabatahtlikult, sest tahab naisest hea meelega lahti saada ning ka tollel on kõrvalsuhe naabrimehega, kes osutub allilma valitsejaks Plutoks – seega sureb Eurydike ülimeelsasti, et tollega kaasa minna. Orpheust sunnib kangelaslikku retke ette võtma tegelane nimega Avalik Arvamus, kes jälgib nii müüdist kui moraalireeglitest kinnipidamist. Kuid enne allilma suundumist otsivad nad naist Jupiteri juurest, misläbi peajumal noorema venna vallutusest teada saab ning teda hoopis endale ihaldama hakkab. Ka Eurydikele pole positsioonikam jumal vastumeelt. Siiski juhtub nii, et ilma jäävad mõlemad ning naine jääb hoopis veinijumal Bacchuse juurde, mis ei paista teda samuti morjendavat. Nagu ka kedagi teist, sest kõlab aegumatult tujutõstev kankaan, mille saatel kõik tantsu vihuvad, Avalik Arvamus teiste seas.
Piletid: Piletilevi müügipunktides üle Eesti ja piletilevi.ee
Korraldaja: Rahvusooper Estonia
06.05.2023 | 19:00
14.05.2023 | 19:00
Rahvusooper Estonia, Tallinn, Eesti
Wolfgang Amadeus Mozarti ooper
Öökuninganna – Elina Nechayeva
Saksa keeles, eesti- ja ingliskeelsete subtiitritega
Meistriteos, milles sulanduvad kauniks allegooriaks fantastilised muinasjutuelemendid, vallatu näitemäng, liigutavad ideed inimsusest ja valgustatusest ning helilooja kaunid meloodiad.
Wolfgang Amadeus Mozarti viimane ooper „Võluflööt“ esietendus 1791. aastal Viinis ja järgib Viini maagilise teatri parimaid põhimõtteid. Ometi pole seda ooperit kerge lahti hammustada: kas see on ooper, mis kujutab salajase ühingu riitusi? Või on see lihtsalt meeli erutav näitemäng? Igal juhul on tegemist meistriteosega, milles sulanduvad kauniks allegooriaks fantastilised muinasjutuelemendid, vallatu näitemäng, liigutavad ideed inimsusest ja valgustatusest ning helilooja kaunid meloodiad.
„Võluflöödis“ kohtuvad kaks vastandlikku jõudu: ühel pool seisab paha ja õela Öökuninganna pimeduseriik, teisel pool hea ja targa Sarastro valguseriik. Kaval Öökuninganna saadab prints Tamino vabastama valguseriigist oma tütart Paminat. Teel mõistab prints, et asjad ei ole alati nii nagu nad näivad – võluflöödi ja truu seltsilise Papagenoga otsivad nad tõde, armastust ja valgustust. Tamino saab Sarastro riigis ise valgustatuks ning pimeduseriik on sunnitud taanduma. Lihtsameelne kuid heasüdamlik Papageno kukub läbi kõigil katsetel saada valguseriigi vääriliseks, ometi leiab ka tema oma õnne armastavas kaasas Papagenas.
Meistriteosest õhkub headust, näiliselt lihtsas muusikas peitub sügavat elutarkust ning Mozarti ühed kaunimad meloodiad seovad ooperi elegantseks allegooriaks, milles üllad printsid, kurjad kuningannad ja maagiline maailm on vaid üks osa suurepärasest tervikust.
Piletid: Piletilevi müügipunktides üle Eesti ja piletilevi.ee
Korraldaja: Rahvusooper Estonia
03.06.2023 | 16:00
Haapsalu Piiskopilinnus, Eesti
Haapsalu Itaalia Muusika festivalikülastajate palvele vastu tulles saab uuel aastal Haapsalus kuulda taas Al Bano esituses legendaarseid hitte “Felicita”, “Ci Sara” ja “Tu Soltanto Tu”, mis on romantilise itaalia muusika sünonüümid.
Lisaks Al Banole esineb festivalil erikülalisena Elina Nechayeva uue Itaalia muusika kavaga.
Piletid: Piletilevi müügipunktides üle Eesti ja piletilevi.ee
Korraldaja: Monster Music
ERSO – Mahler – Sümfoonia nr 8
08-09.09.2023 | 19:00
Estonia kontserdisaal, Tallinn, Eesti
Dirigent NEEME JÄRVI
Eesti Riiklik Sümfooniaorkester
Segakoor Latvija
Rahvusooper Estonia poistekoor
Kammerkoor Voces Tallinn
ELINA NECHAYEVA sopran, LAURA AIKIN sopran, ANNE SCHWANEWILMS sopran, MARIE SEIDLER metsosopran, KAI RÜÜTEL metsosopran, ANDREAS SCHAGER tenor, THOMAS HAMPSON bariton, AIN ANGER bass
Gustav Mahleri monumentaalne kaheksas sümfoonia on tuntud ka kui „Tuhande sümfoonia“, mille esitusel osalevad kaheksa vokaalsolisti, poistekoor, kaks segakoori ja suur orkester. Teose esiettekandel 1910. aastal seisis publiku ees ei vähem ega rohkem kui 1030 muusikut ning helilooja enese dirigeerimisel saatis sümfooniat suur menu. Maksimaalse võimaliku esituskoosseisu osas on piiriks vaid kontserdisaali mahutavus.
Mahleri kaheksandas sümfoonias leidsid lõpliku ja üldistava lahenduse kõik helilooja filosoofilised, esteetilised ja eetilised otsingud. Nii monumentaalse teose jaoks jäi instrumentaalmuusika vahenditest väheks, appi tuli sõna. Esimeses osas on helilooja kasutanud katoliku nelipühahümni „Veni, creator spiritus“. See muusika on hümn loovale vaimule, kes sunnib kõike elavat ideaali poole püüdlema. Teise osa loomisel pöördus Mahler aga Johann Wolfgang von Goethe kuulsa „Fausti“ poole.
Ainult kahel õhtul on Estonia kontserdisaali laval kaheksa tippsolisti, ERSO, segakoor Latvija, Rahvusooper Estonia poistekoor, kammerkoor Voces Tallinn ning dirigent Neeme Järvi, et tuua see suursugune teos Eesti publikuni.
Piletid: Piletilevi müügipunktides üle Eesti ja piletilevi.ee
Korraldaja: ERSO
Krahv Luxemburg. F. Lehari operett
kuupäevad täpsustamisel | 2023
Rahvusooper Estonia, Tallinn, Eesti
Juliette Vermont: Elina Nechayeva
Franz Lehár kuulus koos Imre Kálmániga 20. sajandi alguse armastatumate operetihelioojate hulka. „Krahv Luxemburgi“ romantiline teema, hoogsat lavategevust pakkuv süžee ja värvikaid emotsioone kätkevad tegelased pakkusid heliloojale rikkalikult materjali, et kirjutada säravat muusikat. Nii sündiski ajatut meelelahutust ja romantikat pakkuv teos, mille esietendust 1909. aastal saatis rahvusvaheline menu. Haaravad valsi- ja polkameloodiad, mis vahelduvad kaunite ballaadidega, läksid publikule hinge ja tagasid operetile ainuüksi Viinis 300 etendust. Kaks aastat hiljem mängiti seda juba Buenos Aireses viies teatris korraga!
Korraldaja: Rahvusooper Estonia