Kontserdid

Kontserdid

KONTSERTIDE AJAKAVA

Minu veetlev leedi

03.03.2023 – 21.04.2023

Vene Teater, Tallinn, Eesti

Muusikalavastus kahes vaatuses

Eliza Doolittle – Elina Nechayeva

Etendustel on sünkroontõlge eesti keelde.

Muusika – Frederick Loewe

„Minu veetlev leedi“ on üks maailma kuulsamaid muusikale. Imeline muusika, uskumatult kaunis koreograafia, vaimukad dialoogid ning kaasakiskuv süžee moodustavad üheskoos nauditava ning unustamatu lavaloo, mille elegantsete ja kütkestavate peategelastega soovib publik ühe uuesti ja uuesti kohtuda.

„Bernard Shaw näidendil „Pygmalion“ põhineva muusikali autorid Alan Jay Lerner (libretto autor) ja helilooja Frederick Loewe jutustavad publikule erakordselt heasüdamliku, kohati väga naljaka, õrna ja tundliku loo armastusest, hasardist ja inglise keelest.

Noore lilleneiu Eliza Doolittle juhuslik kohtumine foneetikaprofessori Henry Higginsi ning lingvisti ja erusõjaväelase kolonel Pickeringiga kutsub ellu ühe ootamatu eksperimendi: professor Higgins lubab oma sõbrale kolonelile tõestada, et Londoni alamklassist pärit vaene lilleneiu on võimalik poole aastaga õpetada hertsoginnaga võrdseks suurilma daamiks. Selleks on vaja koknit kõnelev lilleneiu õpetada rääkima kõrgklassi inglise keelt. Professor lubab selle ülesande täita poole aastaga. Ta teeb kolonelile ettepaneku sõlmida kihlvedu selle peale, et poole aasta pärast on Eliza Doolittle’st saanud noor daam, kelle kõnelemist kuulates ei suuda keegi uskuda, et tegemist on lihtrahva seast pärit harimatu lilleneiuga. Kolonel nõustub kihlveoga ning soostub isegi tasuma lilleneiu koolituskulud. Eliza omalt poolt on igati nõus kõnetunde võtma, sest ta unistab töökohast lillepoes. Keegi neist kolmest ei aima kui palju ootamatusi, üllatusi, kannatusi ja kahetsusi see kummaline kihlvedu endaga kaasa toob.st.

Piletid: Piletilevi müügipunktides üle Eesti ja piletilevi.ee

Korraldaja: Vene Teater SA


Itaalia Muusika Festival 2023

Itaalia Muusika Festival 2023

03.06.2023 | 16:00

Haapsalu Piiskopilinnus, Eesti

Haapsalu Itaalia Muusika festivalikülastajate palvele vastu tulles saab uuel aastal Haapsalus kuulda taas Al Bano esituses legendaarseid hitte “Felicita”, “Ci Sara” ja “Tu Soltanto Tu”, mis on romantilise itaalia muusika sünonüümid.
Lisaks Al Banole esineb festivalil erikülalisena Elina Nechayeva uue Itaalia muusika kavaga.

Piletid: Piletilevi müügipunktides üle Eesti ja piletilevi.ee

Korraldaja: Monster Music


ERSO – Mahler – Sümfoonia nr 8

08-09.09.2023 | 19:00

Estonia kontserdisaal, Tallinn, Eesti

Dirigent NEEME JÄRVI
Eesti Riiklik Sümfooniaorkester
Segakoor Latvija
Rahvusooper Estonia poistekoor
Kammerkoor Voces Tallinn

ELINA NECHAYEVA sopran, LAURA AIKIN sopran, ANNE SCHWANEWILMS sopran, MARIE SEIDLER metsosopran, KAI RÜÜTEL metsosopran, ANDREAS SCHAGER tenor, THOMAS HAMPSON bariton, AIN ANGER bass

Gustav Mahleri monumentaalne kaheksas sümfoonia on tuntud ka kui „Tuhande sümfoonia“, mille esitusel osalevad kaheksa vokaalsolisti, poistekoor, kaks segakoori ja suur orkester. Teose esiettekandel 1910. aastal seisis publiku ees ei vähem ega rohkem kui 1030 muusikut ning helilooja enese dirigeerimisel saatis sümfooniat suur menu. Maksimaalse võimaliku esituskoosseisu osas on piiriks vaid kontserdisaali mahutavus.

Mahleri kaheksandas sümfoonias leidsid lõpliku ja üldistava lahenduse kõik helilooja filosoofilised, esteetilised ja eetilised otsingud. Nii monumentaalse teose jaoks jäi instrumentaalmuusika vahenditest väheks, appi tuli sõna. Esimeses osas on helilooja kasutanud katoliku nelipühahümni „Veni, creator spiritus“. See muusika on hümn loovale vaimule, kes sunnib kõike elavat ideaali poole püüdlema. Teise osa loomisel pöördus Mahler aga Johann Wolfgang von Goethe kuulsa „Fausti“ poole.

Ainult kahel õhtul on Estonia kontserdisaali laval kaheksa tippsolisti, ERSO, segakoor Latvija, Rahvusooper Estonia poistekoor, kammerkoor Voces Tallinn ning dirigent Neeme Järvi, et tuua see suursugune teos Eesti publikuni.

Piletid: Piletilevi müügipunktides üle Eesti ja piletilevi.ee

Korraldaja: ERSO


Öökuninganna - Elina Nechayeva

Mozart – Võluflööt

kuupäevad täpsustamisel | 2023

Rahvusooper Estonia, Tallinn, Eesti

Wolfgang Amadeus Mozarti ooper

Öökuninganna – Elina Nechayeva

Saksa keeles, eesti- ja ingliskeelsete subtiitritega

Meistriteos, milles sulanduvad kauniks allegooriaks fantastilised muinasjutuelemendid, vallatu näitemäng, liigutavad ideed inimsusest ja valgustatusest ning helilooja kaunid meloodiad.

Wolfgang Amadeus Mozarti viimane ooper „Võluflööt“ esietendus 1791. aastal Viinis ja järgib Viini maagilise teatri parimaid põhimõtteid. Ometi pole seda ooperit kerge lahti hammustada: kas see on ooper, mis kujutab salajase ühingu riitusi? Või on see lihtsalt meeli erutav näitemäng? Igal juhul on tegemist meistriteosega, milles sulanduvad kauniks allegooriaks fantastilised muinasjutuelemendid, vallatu näitemäng, liigutavad ideed inimsusest ja valgustatusest ning helilooja kaunid meloodiad.

„Võluflöödis“ kohtuvad kaks vastandlikku jõudu: ühel pool seisab paha ja õela Öökuninganna pimeduseriik, teisel pool hea ja targa Sarastro valguseriik. Kaval Öökuninganna saadab prints Tamino vabastama valguseriigist oma tütart Paminat. Teel mõistab prints, et asjad ei ole alati nii nagu nad näivad – võluflöödi ja truu seltsilise Papagenoga otsivad nad tõde, armastust ja valgustust. Tamino saab Sarastro riigis ise valgustatuks ning pimeduseriik on sunnitud taanduma. Lihtsameelne kuid heasüdamlik Papageno kukub läbi kõigil katsetel saada valguseriigi vääriliseks, ometi leiab ka tema oma õnne armastavas kaasas Papagenas.

Meistriteosest õhkub headust, näiliselt lihtsas muusikas peitub sügavat elutarkust ning Mozarti ühed kaunimad meloodiad seovad ooperi elegantseks allegooriaks, milles üllad printsid, kurjad kuningannad ja maagiline maailm on vaid üks osa suurepärasest tervikust.

Korraldaja: Rahvusooper Estonia


Krahv Luxemburg. F. Lehari operett

kuupäevad täpsustamisel | 2023

Rahvusooper Estonia, Tallinn, Eesti

Juliette Vermont: Elina Nechayeva

Franz Lehár kuulus koos Imre Kálmániga 20. sajandi alguse armastatumate operetihelioojate hulka. „Krahv Luxemburgi“ romantiline teema, hoogsat lavategevust pakkuv süžee ja värvikaid emotsioone kätkevad tegelased pakkusid heliloojale rikkalikult materjali, et kirjutada säravat muusikat. Nii sündiski ajatut meelelahutust ja romantikat pakkuv teos, mille esietendust 1909. aastal saatis rahvusvaheline menu. Haaravad valsi- ja polkameloodiad, mis vahelduvad kaunite ballaadidega, läksid publikule hinge ja tagasid operetile ainuüksi Viinis 300 etendust. Kaks aastat hiljem mängiti seda juba Buenos Aireses viies teatris korraga!

Korraldaja: Rahvusooper Estonia


KONTSERTIDE AJALUGU